I´m not having fun

Käisime Martiniga purjetamisvõistlustel. Kuna keegi teine ei saanud kaasa tulla, pidime kahekesi minema. Ma mõtlesin, et noh, kui ma pean seal mingeid asju kaasa tegema, siis ilmselt jääb ropsimisaega vähem. Erinevalt eelmisest korrast, kui seda aega jäi lausa ülearu kätte.

Osales umbes kümme meeskonda. Jaht, ma arvan, oli Tea, aga ta oli kõvasti pisem kui päriselus. Teiste võistlejate jahid olid sama pisikesed. Nad hulpisid kõik suvaliselt madalas vees ja võistluse alguses pidid kõik jooksuga enda jahi üles leidma. Kuna kere peale ei olnud nimesid kirjutatud, pidi kõigepealt purjed heiskama, et üldse näha, mis seal peal on. Samal ajal, kui mina üritasin meeleheitlikult Tea´d üles leida, tegi Martin rahulikult kaldal endale võikusid. (Mis ilmselt ei üllataks mind ka ärkvel olles apseluutselt.) Sellepärast jäime teistest ikka oma kaks tundi maha. Ja kui me sõitma hakkasime, siis kell oli juba palju ja ma pidin õhtul peole minema ja keerasime otsa ringi. Võistlus oligi selline, et nädala jooksul käid nii tihti merel, kui jõuad. Ja kes kõige rohkem käib, see on võidumees. Martin pakkus välja, et võiks siis kolmapäeval uuesti minna. Ma ütlesin, et ma ei saa, pean tööl olema.
Pärast sõin ära kotitäie väikesi musti legoklotse ja kaks pastakat. See oli trendikas, sest tuli välja, et Angelina Jolie on kogu aeg oma adopteeritud lastele jõuludeks legoklotsisalatit teinud. (Intervjuus oli ta üllatunud, et teised legosid ei söö.) Hiljem oksendasin klotsid välja, pastakaid mitte. Kaks tükki jäid hamba vahele kinni ka ja tulid hilisemal nokkimisel koos hambaplommidega välja.
Ebameeldiv.

Pildi ma varastasin kellegi plogist ükskord. Tõestamaks, et "iik" on päris sõna.