Karmavõlad kaelas vist

Palju õnne mulle. Noh, nii üldiselt. Meil oli Pärnus pidu Hediga ja mõned inimesed jäid pärast meile ööseks ja mõneks päevaks veel pealekauba. Ma pole sada protsenti kindel, aga ma arvan, et need olid mõned Olavi kursavennad, kellega mul oli au ja rõõm sel nädalavahetusel tuttavaks saada. Üldse mitte arhitektimõõtu, aga üsna normaalsed räpivennad sellegipoolest, jou. Siis aga hakkas kõik allamäge minema. Sest sisse sadas Liis Lass. Tema otsustas ka mitmeks päevaks jääda. Ma meelega ei otsinud tema pilti siia ülespanemiseks. Ma isegi ei hakka põhjendama seda.
Ta oli apseluutselt kõige kuradima tüütum külaline, kes mul kunagi Pärnus külas on käinud. Ja uskuge, seal on käinud palju inimesi. Ta tegi pidevalt väga halba nalja ja itsitas rõveda häälega. Ja ma (nagu päriseluski) ei saanud aru, kas ta on loll või mängib lolli.
Pärast paari päeva pidid Liis Lass ja Hedi ja mingid inimesed veel, Soome sõitma. Läksin neid saatma, sest ma tahtsin lihtsalt olla kindel, et nad tõesti laeva peale lähevad.
Sadamas oli terve hulk noori, kes kõik pidid sõitma Soome sõjaväkke. Osad läksid aastaks, osad lühemaks ajaks. Samuti oli nende hulgas Burt Reynoldsi tütar, kes oli saanud loa lühemaks ajaks minna. Tundus, et Burt arvas, et need, kes pikaks ajaks ei lähe, on räiged memmekad, ajas tütre nutma ja kõndis minema. Ta oli riides nagu kauboi ja tal oli lahe jalgratas.