Last night i had the strangest dream. Where everything was exactly how it seemed

Läksime vaatama da Vinci koodi. Kinno. Pärnus. See algas sellest, et Pärnu jões elas üks perekond. Isa, ema ja imik. Nagu jõe sees elasid päris. Ja tuli talv ja nad külmusid jõkke ära. Aga kevadel sulasid jälle lahti ja ujusid vooluga kaasa. Ja jõudsid sellisesse maa-alusesse templisse. See oli selline popp koht, kuhu viidi turiste ja puha (ma vist üritasin tõmmata paralleeli Louvre´iga - tubli, Leen!). Aga see oli üleni täis vett. Ja oli kohutavalt sügav. Ja see perekond ujus sinna ja kohalik sakslannast giid ütles, et terve üks sein on täis münte, mida inimesed on sinna õnnemüntidena visanud. Nagu tervete sajandite jooksul. Et neid on seal terve miljon või rohkem. Ja perekonnal oli hea meel. Sest nad olid terve talve olnud otseses mõttes jäävangis ja neil polnud üldse raha. Ja sealt maalt läks asi segaseks. Et nagu ei olnud enam film, vaid oli päris elu. Ja me pidime seal samas templis esinema. Ilgelt nõme pidu oli. Ja üldse ei tahtnud seal esineda. Tahtsime ruttu kaelast ära saada. Aga Vürsti ei olnud kohal. Sellest polnud midagi. Me kasutasime hoopis proovis tehtud lindistusi ja võtsime bassi sealt. Aga keegi oli jätnud ka vokaalilindistuse peale. Ja me tegime seda päris uut lugu. Ja seal proovilindistusel oli vokaal täitsa teisiti ja siis kui ma sinna peale laulsin, siis see tuli nagu täiesti valesti, et mina laulsin ühe rea ja lindistuse pealt tuli sama rida kohe uuesti. Igastahes läks see kõik nii hullult metsa, aga midagi ei ole ka imestada, sest klahve mängis Ridge Forrester.
Ja me muudkui hängisime mööda linna. Mis pidi olema Tallinn. Ja nägi natuke välja ka nagu Tallinn. Ja Marju Tamm elas vanalinnas. Aga kuna Katjuush oli ta võtmetega sõitnud Hispaaniasse, siis ta käis kodus akna kaudu. Ja ta elas teisel korrusel. Ja muudkui ronis mööda vihmaveetoru üles. Ja aken oli kogu aeg lahti. Ja siis kui ma küsisin, et kas ta vargaid ei karda, siis ta ütles, et ei. Ma kaalun praegu 45 kilo ja keegi ei mahu aknast sisse peale minu. Ja siis tulid ta mingid naabrid koju lapsega. Ja ta krabas nende lapse sülle, et oleks põhjust minna koos nendega kohe alt sisse, sest mööda seina ei ole lihtne ronida. Isegi, kui sa kaalud aint 45 kilo.