Johannes ja Joonatan

Läksin arsti juurde. Selgus, et ma olen kaheksandat kuud rase. Hakkasin ise ka nagu vaatama, et tõesti kõht on ees ja et isegi nagu on natuke näha, et keegi oleks nagu kõhus. Helistasin Vürstile, ütlesin nii, nüüd saan lapse. Vürst ütles, et aa okei. Ja siis ütles "oota korra" ja järgmise asjana hakkas telefoni kaudu laskma mulle laule, mille point oli "i dont want your babys...". Mis oli okei. Mul oli ju kaheksas kuu, mis sa ikka teed. Aga päevapealt ei tohtinud enam suitsetada ega juua. Siis sain lapse kätte. Päris armas oli. Minu meelest tüdruk. Aga kuna ta oli väga uus, siis panin talle igal hommikul uue nime. Kusjuures panin poiste nimesid. Näiteks esimene päev kutsusin teda Joonataniks ja teine päev Johanneseks. Ema viitsis teda kogu aeg hoida.
See oli päris hea. Mulle meeldis.