Fääntsi ja Pääntsi
Käisime ühel peol. Mingis popis klubis, kus kõik olid ilgelt khuulid wannabe´d. Vürst oli ja Pirru minu meelest ja mõned tuttavad veel ja siis hunnik võõraid. Klubis oli selline "atraktsioon", et sa lähed ühte nurka, kus on ilus valge vaip maas. Seisad seal peal ja siis ütled seal ühele suvalisele fotograafile oma soovi. A la ma soovin, et ma saaks kohe endale kassi ja siis käib klõps ja siis kas saad soovi täidetud või ei saa. Ühel juhul tuhandest (või sajast tuhandest) ei saanud selle peale kassi.
Aga me saime tuttavaks ühtede tsikkidega, kes olid saanud oma soovi. Nad soovisid ilusaid riideid ja kingi ja ilusaid juukseid. Kuidagi nipsutama pidi, siis saab, nad ütlesid.
Ma ütlesin Vürstile kohe, et juhhei, lähme raudselt ka sinna, tsikid näitasid nipsu ka mulle ette. Ja siis (vaadanuna muidugi palju halbu, aga õpetlikke nõidumisseriaale ärkvel olles) mõtlesin hästi soovi läbi enne. Sest ma tean ju küll, kuidas sa soovid ühte asja ja pärast kohe kahetsed. (Lugu kuningast, kes soovis, et kõik, mida ta puutub, muutuks kullaks. Ja ta ei saanud pärast süüa ega midagi, sest kulda on raske seedida jne jne, teate küll...) Astusime siis Vürstiga vaibale ja ma ütlesin sellele fotograafi moodi mehele, et ma tahaks, et me saaks ilusad riided (ma ise eriti tahaks kleiti, aga Vürstile palun mitte kleiti) ja siis kõrgeid ilusaid kingi (ja kuna ma ei ole mingi loll, siis ma kohe palusin sinna juurde ka oskust nendega käia) ja pikki juukseid ja soengut jne jne. See mees irvitas meie üle, ma sain aru küll. Ja ma muudkui nipsutasin juurde muidugi soovimise ajal, nagu tsikid õpetasid. Ja ma ei tea, kuidas seda öelda, et see ei kõlaks eriti lamedalt, aga mul oli hea meel, et hommik tuli ja inimesed ei jõudnud meid mõnitama hakata veel korralikult. Ilmselt mõlemal juhul oleks olnud mõnitamist väärt olukord, kas jääd lolli näoga seisma sinna nipsutades või korraga on kleit ja kingad.
Pildil on prügikast Tallinna Loomaaiast, mille nurgas on kleeps kirjaga: "Kui tuleb tusk, siis võta krõbusk!". Ma valisin selle sellepärast, et see on tõsi.
Ma ütlesin Vürstile kohe, et juhhei, lähme raudselt ka sinna, tsikid näitasid nipsu ka mulle ette. Ja siis (vaadanuna muidugi palju halbu, aga õpetlikke nõidumisseriaale ärkvel olles) mõtlesin hästi soovi läbi enne. Sest ma tean ju küll, kuidas sa soovid ühte asja ja pärast kohe kahetsed. (Lugu kuningast, kes soovis, et kõik, mida ta puutub, muutuks kullaks. Ja ta ei saanud pärast süüa ega midagi, sest kulda on raske seedida jne jne, teate küll...) Astusime siis Vürstiga vaibale ja ma ütlesin sellele fotograafi moodi mehele, et ma tahaks, et me saaks ilusad riided (ma ise eriti tahaks kleiti, aga Vürstile palun mitte kleiti) ja siis kõrgeid ilusaid kingi (ja kuna ma ei ole mingi loll, siis ma kohe palusin sinna juurde ka oskust nendega käia) ja pikki juukseid ja soengut jne jne. See mees irvitas meie üle, ma sain aru küll. Ja ma muudkui nipsutasin juurde muidugi soovimise ajal, nagu tsikid õpetasid. Ja ma ei tea, kuidas seda öelda, et see ei kõlaks eriti lamedalt, aga mul oli hea meel, et hommik tuli ja inimesed ei jõudnud meid mõnitama hakata veel korralikult. Ilmselt mõlemal juhul oleks olnud mõnitamist väärt olukord, kas jääd lolli näoga seisma sinna nipsutades või korraga on kleit ja kingad.
Pildil on prügikast Tallinna Loomaaiast, mille nurgas on kleeps kirjaga: "Kui tuleb tusk, siis võta krõbusk!". Ma valisin selle sellepärast, et see on tõsi.
0 Comments:
Post a Comment
<< Home