Õelus

Hedi üüris heast peast endale suure bussi. Saabi. Ütles, et jube odavalt sai ja et tal oli vaja ju millegagi nädalavahetusel ringi liikuda. Ei, tal ei ole bussijuhi lube. Loomulikult. Noh, et mingi tonni maksis terveks nädalavahetuseks ja siis mingi maakler aitas tal võltsida lube ka. Sõitsime siis Pärnus ringi sellega kolmekesi - mina ja Hedi ja ema. Tegime postkontori juures peatuse, pidime seal Ennuga kokku saama. Busside jaoks oli seal selline võimalus, et kui pargid ühe kindla bussisuuruse ristküliku peale, paned mõne mündi masinasse ja vajutad nuppu, siis kast, mille peal buss seisab, sõidab üles ja nii saab umbes 9-nda korruse kõrguselt linna peale vaadata. Täitsa hea vaade oli tõesti kuni Hedi hakkas bussi nõksutama, buss hakkas liikuma ja libises kasti pealt maha. Hedi ütles: "Uups." Mina ütlesin, et pange maandumisel pea põlvede vahele (ilmselt viitasin ühele Mythbusters´i lennuõnnetuse katsele ja sellele, et raskem on kaela murda, kui Sul pea põlvede vahel on.) Maandusime päris hullu pauguga. Aga üllataval kombel bussiga suurt midagi ei juhtunudki. Ilmselt põhjus selles, et tegemist oli ikkagi Saabiga. Hedi üritas seda uuesti käima panna, aga ei läinud. Läksin välja asja uurima ja selgus, et lihtsalt bensiinipaakide (jah, tal oli neid kaks kõrvuti!) luugid olid lahti jäänud ja sellepärast ta ei sõitnud.
Ma pole vist live´s vihastanudki nii hoolega ta peale kunagi. Kuigi Hedi võiks olla vabalt pohhuipartei esimees, siis oli see isegi tema jaoks natuke liig. Pildil tegeleb ta Pariisi metroos mmm... millegagi. Kahjuks ma ühtegi head Saabi-bussi pilti ei leidnud. Suurel vihastamisel oli ka rõve kõrvalmõju. Hakkasin välja köhima arvestatavas koguses hairball´e. Noh, kokku sai mingi viis. Kassidemaailmas kindlasti täielik köömes. ÖÄK.