I was looking for a job and then i found a job. And heaven knows im miserable now.

Viimasel ajal on kõik seotud sellega, et juhtub midagi sellist, et ma ei saa minna või ei pea tööle minema. Näiteks ärkan ma üles linnas, mis näeb välja nagu Berliin, aga tegelikult on Tšiili, mis asub ida-Euroopas. Kuskil pärapõrgus. Ja kuna ma ei tea, kus ma olen, siis ma muidugi ei pea sugugi tööle minema eks. Vaid ma võin Helinaga sõita ühistranspordiga suvalises suunas kuni pimedaks läheb. Ja süüa tunnelis hot-dogi.
Või ma võin vabalt ka mitte minna tööle, sest Madli ei lähe tööle, sest marsad ei sõida, sest Bush on linnas ja keegi ei pea tööle minema. Ja see tegelikult võib vabalt ka päriselt juhtuda, mitte ainult täna. Kus me tööle minemise asemel läksime Lauraga hoopis mingisse uude urkasse. Kus kapist sai juua kahe ja poole promillist siidrit lutipudelist ja see oli kõik täiesti tasuta. Ja kell oli hommikul seitse.
Või ma ei pea minema tööle sellepärast, et me oleme kõikide töötajate ja bändi ja muude paljude tuttavatega Madli juures maal. Ja kõik, kes oskavad pilli mängida, seda ka maja taga teevad. Isegi need, kes ei oska. Ja niimoodi tekib kahekümne kitarriga rühmitus, kes kõik üritavad erinevate raadiohittide peale korraga soolot mängida.

Ja viimasel ajal on asjad ikka nii segased, et terve nädal ühte kohta kokku kirjutada tundub ainukese lihtsa asjana üldse.
Tänan väga.