Suvi hakkab saabuma, ma näen

Tuli välja, et Margus ei olnud tegelikult oma Magdaleena võtmeid omanikule tagasi andnud. Harjumuspäraselt läksime kõik sinna lindistama. (Kuigi Josset, Tõnist ja Martinit vist ikkagi ei olnud kaasas.) Mõnda aega tundus see õudsalt normaalne, minna võõrasse korterisse ja tunda ennast nagu kodus. Ühel hetkel nagu klikkis ära, et mis siis saab, kui elanikud peaksid tagasi tulema. Suure hirmuga panime väga käppelt asjad kokku ja jooksime välja. Trepi peal kõndis hirmus aeglaselt üks vanamees ja ma üritasin turboviisakusi kasutades tast mööda saada. Tegelikult oli see hoopis Ian Holm (ta näiteks mängis Garden State´is Zach Braffi isa), kes võttis taskust äkilise liigutusega autodokumendid ja ütles: "Te olete arreteeritud süüdistatuna sissetungis!" Ma jubedalt ehmusin, teised läksid ka väga äksi täis, sest me kõik jubedalt kartsime neid autodokumente. Politsei oli ka kohe kohal ja viisakalt susati meid autosse. Üks ment andis mulle kaasa telefoni ja ütles, et ma pean sinna oma numbri ja nime sisse toksima. Neil oligi selline kurjategijate telefon eraldi. Sõit kestis üsna kaua, aga isegi selle lõpuks ei saanud ma oma numbri sissetoksimisega hakkama, sest telefonil oli NumLock peal ja ma ei osanud seda maha võtta. Mulle tundus igat pidi see arreteerimine ja muu jama ikkagi hullult lahedana.
Pärast läksime peole. Ja tuli välja, et Madli oli kaotanud oma mälu. Ja muutunud selle käigus ka üsna klassikaliseks blondiiniks. Kõike tuli talle kaks korda seletada. Inimesi mäletas ta üsna valikuliselt. Ja pool õhtut pidin talle kirjeldama, mis tööd ma ikka täpselt teen.

Puhkus tuleb. Alles läheb huvitavaks...

Jänese seiklused vol 1

Läkski juba päris kaua aega sellega. Igatahes Vürst ütles, et oh, võtame ikka teise kassi ka. Et siis on palju lahedam. Ma ütlesin, okei. Võtsimegi. Kollase. Muidu täpselt samasugune kui Jänes. Jama oli see, et kuna ta elas kapi taga, siis ma unustasin kogu aeg ära, et ta meil elab ja unustasin talle süüa anda, sest ta oli vaikne. Ja isegi uut söögikaussi ei ostnud talle, aga kuna Jänes on turbosöödik, siis uuele kollasele eriti ei jäänud midagi üldse. Üsna õnnetu kassipoeg oli. Kõigele lisaks unustasin pidevalt ka ta nime ära. Kuigi tal oli peaaegu sama hea nimi kui seda on Jänes või Margu-Eveli Pärdik. Kollase kassi nimi oli Põrsas. Väga ilus.

Peeter Oja strikes again vol 8

Kõik mu sõbrad roovis ära inimsööja. Tal oli meid hea tabada, sest me olime kõik ühel ja samal suvilapeol. Ta ise nägi natuke välja nagu Clive Owen. Olukord oli suhteliselt hapu, kõik istusid tema suures majas kinni ja kujutasid ette, kuidas neid hakatakse sööma. Omavahel arutasime, et kas ta enne külmutab meid ära või hakkab lihtsalt otsast hammustama. Ei olnud väga lahe. Eriti surma ei kartnud keegi. Aga ärasöömist kartsid kõik.

Mida aeg edasi, seda suvakamaks inimsööja muutus. Lubas meil õues käia ja siis ütles, et kui te tahate ära minna, siis tema kedagi kinni hoidma ka ei hakka. Ta maja asus natuke Tallinnast väljas. Madliga igatahes võtsime kätte ja läksime Tallinnasse, võtsime Radissoni toa ja otsustasime veits aega peidus olla. Toas läks ruttu igavaks ja tahtsime igaks juhuks ka kindlad olla, et keegi meid ei jälitaks. Hotelli koridoris nägime aga üsna varsti Peeter Ojat. Teades, et ta on inimsööja käsilane ja ilmselt ikkagi tuli meid taga ajama, jooksime kiiresti tuppa tagasi, panime ukse lukku ja üritasime vaikselt olla. Kui äkki magamistoast tuli välja keskealine trussikutes soomlanna, kes läks otsejoones sauna ja kukkus oksendama. Tal oli hirmus pohmell ja ta oli eelmisest õhtust jäänud sinna tuppa magama ja koristaja ei märganud teda ega ajanud ära.
Peeter Oja sai meid kätte. Aga ma otseselt ei anna pead, et keegi lõpuks ka ära söödi. Sest siis oli äkki juba südatalv ja me grillisime mingite võõraste inimestega Mustamäe tee ääres. Üle tänava olid virna laotud auto alla jäänud kasside nahad. Puhastatud ja külmast kanged. Neid võisid kõik endale võtta, kui huvi oli. Kellelgi ei olnud.

Sellest Peeter Oja fenomenist ma ikka veel hästi ei saa aru. Mõnes mõttes hakkab pisut piinlik juba.
Lase nüüd teistel ka särada, Peeter!