Thank you, Mel Gibson

Sage külaline Peeter Oja naeris täna mu jalanõude üle. Ja kui ma ütlesin talle, ära naera, mul kukub toit käest maha (mis oli ka tõsi). Siis ta naeris nii, et Mart Juur pidi tooli pealt maha kukkuma. Kuigi mulle tundus, et Juur vist pigem teeskles, et lahedam paista.
Teises osas ründasid mind neegrid matšeetedega. Ja nottisid kõik maha. Ilmudes põõsastest ja muru seest ja igalt poolt. Jooksin neil eest ära ja hoidsin igaks juhuks hullult kõhulihaseid pinges. Kujutasin ette, et pinges lihasesse ei saa matšeetet väga sügavale ilmselt torgata. Selles teoorias ma veenduda ei saanudki, sest jõudsin neil ikkagi eest ära joosta.
Sellega seoses tahaksin tänada Mel Gibsonit, kelle eelmise aasta filmi "Apocalypto" nägemisest (või siis tegelikult poole filmi läbi sõrmede vaatamisest) saab varsti aasta ja Peeter Ojat, kes on mu sagedastest külalistest kindlalt lemmikuim. Sest teised on ussid.

Mute Math

Mul oli koolis matemaatikas kontrolltöö. Nagu reaalselt praegu, nii vanana, kui ma olen. Ma ei ole kindel kas se oli keskkool või ülikool, aga ma tean, et ma ei olnud vahepeal üldse matemaatikat õppinud. Ma ausalt ei oska paberi peal isegi jagamist ega korrutamist teha. Blame Canada.

Ja ega ma ei osanud seda kontrolltööd ka. Seal muidugi olid jube rasked ülesanded ka. Kokku kümme tükki. Esimeses juba olid kõik asjad sisse pandud korraga. Lugesin esimesed kolm läbi. Teist vist isegi oskasin ja siis läksin aja ventamise mõttes vetsu. Kus oli ka meie matemaatikaprofessor. Pikk ja halli peaga vana mees. Noh, nagu Dumbledore, aint lühikeste juustega ja ilma habemeta. Ja pükstega. Kellel oli vetsus virn nõudepesumasinate esipaneele (ma ei ole kindel, et neid saab nii nimetada, aga ma pean silmas seda osa, kus nupud on peal - no hea on ikka olla tehniliselt taipamatu tüdruk, ma ütlen). Ja siis ta küsis, et kuule, saad aidata. Valin endale nõudepesumasinat siin. Kui professorid käivad mul hommikuti külas, siis me üldse ei saa oma traditsioonilist kohvi juua, sest ma ei viitsi pärast tasse pesta, olen vana mees ka juba. Ja siis küsis, et milline võiks talle sobida ja näitas mulle ühte paneeli. See oli samasugune kui minu nõudepesumasina oma. Ja ma ütlesin, et jah, se on jumalast okei, võta see. No mida mina üldse tean nõudepesumasinatest... Ja siis ta ütles, et selle eest, et ma kontrolltöö kirjutamise asemel teda aitasin, siis võibolla ta kõiki vastuseid töös ei arvesta. Ja ma mõtlesin, et isegi, kui ta paneb mulle siis E, on see ikka parem kui F. Aga kui ta paneb mulle näiteks lausa B, siis seda on väga raske teistele seletada. Tead, ma ka ei usuks, et sa käisid matemaatika õppejõuga vetsus nõudepesumasina paneele valimas ja said selle eest B.

Rehab is for quitters

Kõndisin rahulikult Pärnus, kui äkki nägin Andrus Vaarikut, kes ütles, et oh, "ma lavastan praegu Endlas ühte tükki ja täpselt sinuvanune tüdruk on puudu. Aint paar rida peab rääkima. Repliigid on selle nädala Ekspressis kõik kirjas.." Mul ei jäänd muud üle, kui pidin nõustuma. Harjutamiseks jäi mõni tund. Või noh, mis harjutamiseks - Ekspressi üles otsimiseks ja osa läbilugemiseks. Siis juba läksingi teatrisse ja etendus käis. See oli minu meelest kuidagi mingi keskkonnakaitse teemaga seotud ja seal mängisid ainult noored poisid. Inimesi eriti ei olnud. Esimese vaatuse lõpus pidin minema lavale ja rääkima kolm lauset ühe poisiga teemal kaltsuvaibad. Täiega välja tuli ja kõik kiitsid pärast. Tegelikult mul oli viimases vaatuses ka repliik, aga seda me ei mänginud, vaid etendus lõppes poole pealt ära, sest näitlejad ja publik hakkasid omavahel juttu rääkima ja siis mõeldi, et mis siin ikka punnida. Mina olin väga rahul, sest ma ei saanud üldse aru, millal ma pidin viimases vaatuses lavale minema ja hoidsin sellega kindlasti ära väga piinliku olukorra. Jess.