i find it kind of funny. i find it kind of sad. but the dreams in which im dying. are the best i ever had.

Ma pole tõeliselt ammu hambaarsti juures käinud. Ja see teeb mulle tõeliselt ammu tõsiselt muret.
Õnneks lõpuks siiski läksin hambaarsti juurde. Pärnusse. Oma vana kooli kõrvalmajja. Õues oli juba täiega õhtu ja pime ja hambaarsti juures oli peale minu veel väga palju inimesi. Mitte ainult ootamas, vaid kohe seal hambaarsti tooli ümber istumas ja juttu rääkimas. Mina istusin toolil ja juba ootasin, et lamp näkku surutakse, aga nii mulle kui hambaarstile ootamatult läks see üritus sujuvalt üle tavaliseks rummijoomiseks. Enne, kui arugi sain, olime juba mõnede vanade klassikaaslastega läinud koolimajja õpetajatelt alkoholi juurde nuruma. Edukalt, kusjuures. Vanast ajast oli meeles, et neil tavaliselt ju on.
Njah, järgmise korrani, doktor Kork. Ja didn´t he use to be a woman?...