The sadest vacant lot in all the world.

Selline pidu. Tööpäeva hommikul kusagil üheksa-kümne paiku ühe Tallinna kooli aulas. Kuulamisele (ja just nimelt kuulamisele, mitte vaatamisele) tuleb ans Anduri kolm lugu, mida lastakse plaadi pealt. Ühtegi Anduri-poissi ei paista isegi mitte kohal olevat. Esimesed kaks on juba tuntud-äraleierdatud lood, kolmas on uuem. (Mul oli hommikul veel selle viis nii hästi meeles, et oleks võind neile selle juba täna pärastlõunal maha müüa. Aga sinna see hea plaan jälle läks.) Täiega hea lugu oli. Esimese laulu ajal tantsisid noored kõik paaristantsu ja kohal olid vist peaaegu kõik mu tuttavad, kes paarilist omavad. Ja kõik need paarid tantsisid ja suudlesid kõik kõige jubedamal ja ilasemal moel terved esimesed kaks lugu. Kolmanda laulu ajaks suurem ilastamine lõppes ja me Lauraga läksime tantsisime hoopis leti taga edasi. Mängiti kolm lugu ära ja kellel tööle-kooli väga kiire ei olnud, võis veel pläkutama jääda ja vaadata kuidas üks mees teeb suure-musta-puudel-mutant-koeraga akrobaatilisi trikke.

Iu Piim strikes again

Käisime kraalis söömas. Võtsin mingit toitu ja ühe suure piima. Mingi uus baaridaam oli. Kuri nagu põrgu. Tema kuulis, mitte "üks suur piim", vaid "üks väike vesi". Ma vaatasin ühte väikest vett ja ütlesin, et ei, ma ütlesin "üks suur piim!". Sain oma suure piima. Ja kui ära hakkasin minema, hakkas tädi karjuma, et kes siis ühe väikese vee eest maksab. Ma ütlesin, et ma ei pea selle eest maksma, sest ma ei tellinud seda tegelikult. Tädi karjus, et pean, see maksab 3.50. Vihastasin. Andsin tädile 3.50 ja panin ühe väikese vee sisse kaks lille. Ja läksin ära.

The way they act. I´d rather be fat. Than be confused.

Käisin Rakveres vanaemal külas. Tema kolmetoalisest korterist oli saanud viietoaline korter, mille ühes tuba/jõusaalis elas David Hasselhoff. Ta küsis, et kas ma olen hullult jooma hakanud, sest ma olevat üsna paksuks läinud.

l.o.v.e.

Mul on tööl üks naine. Üks vana naine, kellega ma ühes toas istun. Eelmisel aastal kinkis ta mulle sünnipäevaks mingisuguse jumalateemalise raamatu ja ütles - palju õnne sünnipäevaks, ma armastan sind. Ma ütlesin - mökmök ja aitäh. Ja nüüd, kus ta on juba vanem ja väga varsti pensionile minemas, ütleb ta seda juba peaaegu kõigile, kes uksest sisse tulevad. Ja ma olen loonud sellest enda jaoks hobi, et vaadata, kuidas erinevad inimesed selle peale reageerivad.
Mõni ütleb - mhmh. Üks ütles vihase häälega - mida?! ja hakkas karjuma. See oli naljakas. Sai lihtsalt vihaseks. Osad vahetavad kiiresti teemat. Osad lähevad kiiresti ära. Siis ma alati muigan omaette. Kuidagi kahju on neist ka ja sellest vanast naisest, kes muudkui peab kõiki armastama, sest jeesuke on ta juhtumisi "ära teinud".
Ma arvan, et kui ta mulle järgmine kord seda ütleb, siis ma ütlen - mina sind ka.



Seda ma ei näinud unes. See juhtus päriselt. Ma joon liiga palju, et korralikku und näha. U.p.s.