Seth Rogen, I love you. But you're bringing me down.

Seth Rogen on üks ülekaaluline, mitte eriti ilus, mitte eriti naljakas, mitte eriti andeks USA pothead-näitleja-režissöör. Mis tähendab, et mulle ta loomulikult kohutavalt meeldib.

Kolm päeva tagasi kirjutas ta oma Facebook'i seinale: ""If you pedal uphill enough, peddling flat feels like going downhill." - Lance Armstrong's biography I'm writing in my head."

Tulemuseks muidugi kohe ka vastav unenägu. Mina ja Seth Rogen jalgratastel ja ta naerab mu nalju! Hängisime mingis võõras linnas muudkui ringi. Ja ta ei olnud nagu superäge, aga ikkagi päris normaalne, kui arvestada, et ta oli kogu aeg täiesti kivis. Aga Ef ja Madli olid nagu - õõõ, miiiiks me peame temaga hängima; ta pole üldse naljakas ega äge; ja ta on paks. Ja lõpuks ma pidin valima, kas ma tahan hängida Seth Rogeniga või Madli ja Eveliga. Ja siis ma valisin ikkagi Madli ja Eveli ja nutsin natuke sisimas.

Läksin eile pärast tööd Prismasse ja ostsin endale ühe Milky Way. Vabanduseks.

http://www.youtube.com/watch?v=SJNczBDyDcU

I'm back, bitches.

Toimusid naiste kaugushüppe maailmameistrivõistused. Reeglid olid uuendatud. Starditi korraga - igaüks jooksis hoojooksu oma rajal ja hüppas siis raja lõpus olevasse liivakasti. Maanduti kõhuli. Ja kellel riided ja asend lubas, võis ennast veel edasi libistada. Kaugust mõõdeti hüppaja väljasirutatud käest.

Naiste kaugushüppe maailmarekord oli 13,67.