Another myth busted

Selgus, et on võimalik hüpata otse unest suure ehmatuse puhul äkki istuli ja siis sama kiirelt voodisse püsti. Aga peab olema korralik ehmatus. Enne tasub kontrollida, et ega juhuslikult mõni koduloom ei maga su kõhu peal. Ja kui magab, siis eelistatavalt mõni selline loom, kes oskab vähemalt mõistlikult maanduda.

Pagan, ma olin nii kindel, et sellised asjad on mingid totakad väljamõeldised, et teha õudukaid õudsamaks.

In my face.

Alt kummiga ikka

See on ikka naljakas, kuidas alati suvepoole tulevad "vanad sõbrad" nagu eriti jälle pildile. Seekord siis Ans Andur jälle tagasi.

Vanalinnas avati mingi uus rikkurite restoran ja me hängisime mööda linna ringi Etsi ja Kataga. Niisama jaurasime ja sattusime sinna restosse sööma (me pole rikkurid tegelt üldse, ausalt). Päris lahe õueterrass oli ja väike lava ja siis tuligi välja, et avamise puhul esineb Ans Andur. Mõtlesin, et osuht jess, kuna tegemist on mu ühe täieliku lemmikpändiga, vähemalt Eesti kontekstis ja nende viimased üllitised on olnud ka nagu eriti lahedad. Alustasid siis esinemist, me hakkasime sööma ja jooma (kusjuures seal oli samasugune kohvikruus täpselt nagu mul kodus on, see, millel on mu täisnimi peal. Ainult, et selle kruusi peale oli kirjutatud TIMO. Wtf?). Esimene lugu oli "Rebased on linnas". Ja esireas seisid vihaselt mingid alaealised neiud, kes loo lõppedes ei plaksutanud, aga hakkasid seletama kohe lava poole, et nii ikka ei kõlba ja keegi ei taha sellist muusikat kuulata ja üks nendest läks pani mingi plaadi pealt veits emojauri peale ja hakkas ise sinna peale halama. Anduripoisid vaatasid suht nõutult pealt, aga mulle jäi mulje, nagu oleks olnud tegemist nende mingite alaealiste tüdruksõpradega ja nad nagu kehitasid õlgu lihtsalt ja võtsid laua endale. Jube sitt kontsert oli.

Pildil on rebased.. ee... teel linna. Suts gei oleks nagu mingi Ans Anduri pilti panna siia eks.

Lihtne!

1. Martin võttis endale pet-snake´i. Ma ütlesin, et ma ei lähe talle mitte kunagi enam külla. Ei läinud ka.
2. Indrek ajas ennast täiesti kiilakaks. Ja siis hakkas kohe räigelt kahetsema.

END!

Is it a bird? Is it a plane?

Me olime Saksamaal. Mina ja hästi paljud inimesed, keda ma tunnen. Meil oli tellitud suur buss, et tagasi sõita, samas näiteks Tõnis ja Margu läksid Tõnise ja Marise väikse Mazdaga (ja kusjuures, kõik joogid te panite ka oma autosse, ära arva, et ma ei näinud seda, Tõnis) ja Tamagotchi oli oma väikese põrnikaga, sest tal oli tingimata vaja auto Eestisse tagasi tuua sealt. Õnneks meid mingi pööraselt ei olnud ja kõik said enam-vähem üksi istuda. Elmer protesteeris kategooriliselt, sest ta ei tahtnud kellegiga koos istuda üldse. Aga sellest polnud midagi, sest Tamagotchi tuli eralennukiga teda päästma. See nägi suht lahe välja, kuidas Mari-Liis viskas ta üle õla ja siis jooksis eriti ruttu juuste lehvides lennukisse ja nad sõitsid minema. Hea oli see, et ma sain Elmeri koha bussis endale.

Aga ühtlasi. Now I´ve really seen everything :S

Tsüaniid, õnn ja whatnot

Kui ma oleksin parem joonistaja, siis ma üritaks joonistada üles selle koomiksi. Aga ma ei ole. Palun kasutada ettekujutusvõimet (inspiratsiooni saab lehelt explosm.net). Esimene pilt: üks valge kitliga mees ja tavaline mees räägivad, valge kitliga mees ütleb: "You really shouldn´t be so insane." Järgmine pilt, valge kitliga mees ütleb: "It is not ok to be that crazy. No one should be so mad". Ja kolmandal pildil on nende pea kohal näha suurt silti kirjaga: JUDGMENTAL MENTAL HOSPITAL.

Nutikamad on ära tabanud juba, et mu üks lemmikkoomiks on samalt lehelt leitav Cyanide&Happiness. Ja mina, kui nutikas, tabasin ära selle, et tegelikult aju genereerib kõige pullimaid asju hommikuti üheksa ja kahe vahel. Ja isegi, kui selle koomiksi, mida ma ei suuda üles joonistada, genereeris mu aju laupäeval üheksa ja kahe vahel, siis i don´t care, minu meelest see on ikkagi päris naljakas.

Üheksa ja kahe vahele mahub näiteks ka kell üksteist. (Pildil). Ja terve hunnik kolmveerandeid.