Boomin Granny

Mul olid nagu põhimõtteliselt vist vanaema matused. Aga nad ei toimunud surnuaias ega kirikus, vaid ühel laste mänguplatsil. Lapsi oli üldse matuste kohta hirmus palju seal. Ja mänguväljak oli tohutult üle ujutatud. Nii et põhikohta minemiseks pidi jalad tegema ikka korralikult märjaks. Põhiline oli see, et kõik jõid nagu suht jubedalt. Mu lastega sugulased ja nii. Ja me läksime salaja suitsu tegema ka kellegagi. põõsa taha. Ja ma jäin oma surnud vanaemale suitsetamisega vahele. Ja ma olin kindel, et ta jätab mind nüüd pärandusest ilma. Ta oli õudselt vihane. Ja ma olin suht õnnetu. Kellegi jaoks ei olnud üllatav, et ta oma matustel ikkagi suht elus oli.
Hiljem avastasin, et olin mänguplatsi kõrval olevast raamatukogust varastanud kaasa ühe raamatu, pealkirjaga "Santa Ana". See ei olnud isegi eestikeelne ja muidugi mul polnud seda vaja. Aga ma olin murdnud ilmselt sisse lausa sinna, et seda varastada. Sest suurest pärandusestilmajätmisehirmust hakkasin vist hirmsasti jooma ja mälu kadus ära. Otsustasin raamatut sellegipoolest mitte tagastada.
Peale mänguplatsi ja raamatukogu oli seal ka üks katusekorter, kus elasid ühed mu tuttavad inimesed, kelle juures pidi kogu aeg olema pesuväel. Hea pidu.

Eile paistis köögiaknast vikerkaar.

Aa ja siis seda ka, et mu vanaema pole üldse surnud. Nagu mitte sinnapoolegi!