Huumoriprisma puhkuse-eri

Oli jaanipäev. Sõitsime mööda Eestit mikrobussiga ringi. Bussis olid näiteks ka mu endine kekaõps ja mõned vanad trennikaaslased. Bussi juhtis keskkooliaegne ingliskeeleõpetaja, kes ausalt öeldes on paras nunn (ei olnud plaaniski seda m-iga kirjutada, ta tõesti on täielik nunn), kes teda näinud on, kujutab ise ka ette, et päris hirmus on temaga väikestel maanteedel sõita. Viimane koht, kus enne mingile jaanitulele sõitmist peatusime, oli kuskil Pärnu kandis, aga väga Piusa moodi kohas. Kellegi tuttaval oli seal ühe mäe otsas maja ja hoovis kuumaveejärved.
Ära minema hakates pidime bussi juurde jõudmiseks läbima metsa. Lähedal tegi teater proovi, võimendusega - kogu tekst oli igale poole kuulda. Üks üsna jämeda häälega mees karjus mikrisse, kuhu oli kõvasti kaja peale keeratud, mingeid jubedusi. Järsku läks taevas pilve, hakkas välku lööma ja müristama ja samal ajal karjus sama mees täiesti kõrist üle metsa: "Evil! Ee-vil!!!". See oli hullult õõvastav ja lahe.

Ei ole viitsinud eriti puhkuse ajal märkmeid teha. Üks parimaid on olnud ilmselt see, kui Vürsti ema oli Anu Saagim ja Jänes pooldus (see vist pole päris see sõna tegelt) kolmeks.