Catch 22

Mul oli kaitsmine. Õhkkond oli üldse selline veider. Kõik lobisesid ja komisjon pugis süüa samal ajal ja saalis edasi-tagasi. Ja üldse mitte ei olnud ükski asi selline nagu ma oleksin seda ette kujutanud. Ma olin esimene. Ja alguses pidin lihtsalt röögatama, et keegi üldse hakkaks mind kuulama. Mul oli PowerPointi esitlus ka kaasas. Nagu käib. Täis värk ikka. Ja tegin slaidid lahti. Ja minu slaidide asemel tulid erinevad kaadrid Sõrmuste Isandast. Ma muudkui üritasin sinna juurde rääkida siduvat juttu oma tööst ja asjadest. Aga kurat, se oli ikka päris piinlik. Ei olnud eriti palju midagi öelda rabavat tõepoolest.

Samas, kui esmaspäeval läheb veidigi paremini, on järelikult õnnestunud üritus ikkagi olnud.

Mul on voodi

Aga mul ei ole mälu. Kõik on blurr.

I lost my mojo.




Illustratsioon paremal.

Mul ei ole voodit

Mul ei ole voodit. Ega magamistuba. Ega süsteemi. Pigem on jupp siit, jupp sealt ja juba kolmandat korda väga hea meel, et asjad ikkagi ei ole päriselt juhtunud. Seda võib ilmselt ka tänase kohta öelda, sest Elmer käis Birgit Õigemeelega ja mina pidin neile muudkui siidrit ette tassima.

Vabandused asjaosaliste ees.