toolileen

take it with a pinch of salt

Monday, February 04, 2008

Just visiting

Sõitsin Martinile korraks külla. Saime rannas kokku Austraalias. Rand oli umbes selline -> ainult, et palju mehi oli seal väikeste lastega. Läksin talle mingit tähtsat juttu rääkima, sellepärast oli vaja kohale sõita. Istusime terve päeva rannas, kuni pimedaks läks. Mehed lastega ei läinud ka koju. Mina ka mitte, sest ma valetasin Martinile lennukiaja, et sellest meelega maha jääda. Rannas oli mõnusam olla.
Pärast läks elu edasi nagu filmis, mida ma olin juba enne näinud. Nii, et ma teadsin täpselt, mis edasi tuleb. Sõitsime Hondaga, ma ei mäleta, kes juhtis, kas Hedi või Madli. Aga igatahes autos olid nad mõlemad. Ja lisaks ka üks neegripoiss. Ja ma teadsin, et kohe lendab Honda kurvist välja ja käib mitu korda üle kuudi, sest ma olin seda filmi juba näinud, nagu ma ütlesin. Ja sättisin turvavöö ekstra tugevalt kinni. Ja Honda käiski üle kuudi mitu korda. Neegripoiss kukkus välja. Hakkasin teda aitama, kui juba oli neegripoiss ja Hedi ja Madli ja keegi veel kõik võtnud Hondal omapoolsest nurgast kinni ja tassisid seda mäest üles. Ma istusin taga istme peal ja mind ei võetud appi.
Ma ei ütle rohkem midagi.

2 Comments:

  • At 5:46 PM, Blogger pilvevaataja said…

    järeldus: ma olen unenäos tugev.

     
  • At 1:40 AM, Blogger Martin said…

    süllogism: kõik inimesed rannas on mehed ja kõikidel meestel on laps kaasas. martin on mees ja ta on rannas ja ta on leenuga, järelikult on leen minu laps.

     

Post a Comment

<< Home