Poetry sucks

Läksime Madliga trenni pühade puhul. Aga selle asemel, et harjutusi teha, saatis treener hoopis ringile mingid lehed, kus olid luuletused peal ja kõik pidid sinna ise midagi juurde kirjutama. Neid oli ilgelt palju. Osad isegi olid nii vanad, et ta oli need ise sisse trükkinud ja välja printinud. Lõpuks tegime aint mingi 20 mintsa trenni, ülejäänd aja mõtlesime oma joogamattidel luuletusi välja. Ma kirjutasin midagi sellist:

Ma pole kindel
Mis aasta täpselt on
Aga ma tean, et see algab ühega

Pärast pidime esitama loomalugusid pikas koridoris teed joovatele pärdikutele. Ja teed jõid nad portselannõudest.

Plz k thx

Häppi iksmäs!

Can i have a mint?

Meil algas esinemine Tallinna Lauluväljakul. Kaare all, üsna kõrgel. Inimesi oli jubedalt palju. Esinesime viimasena ja läksime just lavale ennast üles panema. Enne veel pidime andma intervjuu ühele välismaa mehele. Niimoodi, et tema küsis küsimusi oma mikrist ja meie vastasime oma mikrisse, nii et kõik inimesed kuulsid. Ta küsis mingeid suvalisi küsimusi, aga viimaseks küsis: "Can i have a mint?" Margus ütles, et jaa, mul on ja siis hakkas seda kotist otsima. Kõik inimesed samal ajal rahulikult ootasid. Margusel olid need pakitud tavalise koopiapaberi sisse. Ja äkki hakkas treppidest lapsi üles tulema, sest nad said aru, et saab tasuta kommi. Ühelt pool tulid kolmikud, roosade jopedega - sellised väiksed, kes on just käima hakanud. Hambad olid ka väiksed nagu riisiterad. Andsin neile ka minti ja siis üritasin kõik kolm sülle võtta, et nad alla viia. Aga üks kukkus oma jopest välja ja lõi pea ära. Nende ema polnud üldse vihane. Päris imelik ikka.

Tasuta meeldetuletus

Ühispank ütles mulle, et mu ISIC kaart hakkab kehtivust kaotama ja tuleks uus teha. Wtf? Ma tean seda ju niigi!

Võibolla hakkab tõeks saama Futuramas ettekuulutatud unenägudesse reklaamide kodeerimine. Minu arvutuste järgi peaks sellega veel sajand aega olema. No tänks enivei, aga ega ma ikka ei lähe oma kaarti sellepärast varem vahetama kui viimasel minutil.

i just want to go home

Üsna segase algusega lugu. Joosep ütles nimelt, et käib korraks mõneks tunniks ära, aga jätab oma koduukse lukku panemata. Noh, et ei viitsi, ja et ta on ka ainult umbes kaks tundi ära. Aga see tegelikult ei olnud tema kodu, mille uksi ta lukku ei pannud, vaid mu ema kodu. Ja loomulikult selle kahe tunni jooksul oli käinud murdvaras. Ma ei tea, et ta midagi varastanud oleks, aga igaks juhuks otsisime kõik kohad läbi, et oleks kindel, et ta kuskile peitu ei ole läinud, et meid pärast ehmatada saaks või midagi. Polnud teda kuskil näha, seda murdvarast.
Pool päeva läks mööda juba ja äkki tundsin, et keegi tirib mind kapuutsist. Keerasin ringi ja seal oli murdvaras, selline teravmeelne veel ka. Ütles, et ta on Ennu vana sõber ja tuli nüüd teda ära tapma. Ja siis hakkas mu näppe väänama. Hästi õrnalt, noh, et üldse valus ei olnudki. Mõtlesin kogu aeg, kuidas ära joosta, sest ma teadsin, et teised on õues, aga selleks, et välisukseni jõuda, pidin temast mööda saama. Siis jäi murdvaras äkki poole sõna pealt vait ja vajus veits kössi. Ja jäi magama. Tuli välja, et sõber murdvaras oli narkoleptik. Jooksin kisades õue. Keegi ei saanudki surma.