Hollandis

Tahtsime poistega (Tõnise, Margu, Josse, Vürstiga) kuskile reisima minna. (Sorri, Martin, no ei olnud Sind seekord). Otsustasime Hollandi kasuks. Margu käes oli kogu raha ja tema ostis piletid ära ka. Ma ei tea, miks, aga Vürstile ta lihtsalt unustas osta. Hullult loll olukord tekkis kohe. Ma no tahtsin tore olla ja oma pileti talle anda, aga samas nagu tahtsin ise ikka hullult poistega Hollandisse ka lennata. Me põhimõtteliselt lennujaamas otsustasime Hollandi kasuks, nii et ei olnud nagu mitu päeva aega tegevusplaani välja mõelda, vaid ainult tund või paar.
Läksime siis lennujaamas mingi leti juurde abi paluma, et kas äkki on veel sellele lennule kohti või läheb mingi muu lend. Suva siis lõpuks, kes üksi lendab, põhiline, et kõik kohale jõuavad. A see naine oli hullult kuri. Ja ta ei istunud mitte leti taga, vaid letist mingi paari meetri kaugusel oli väike laud klaaskarbi sees ja sealt ta meie peale karjus. Sest no viisakas nagu ma olen, alustasin probleemi formuleerimist ikka "Mul oleks selline küsimus, et ...". Selle peale see kuri naine hakkas karjuma ja ütles, et kas ma ei tea, et see ongi küsimuste küsimise putka. Ja tõesti, ka vastav silt oli üleval. "KÜSIMUSED". Igal juhul ühtegi teist lendu Hollandisse ei läinud. Karjuvast naisest võis järeldada, et vist mitte kunagi enam ei lähe Hollandisse ühtegi lendu, kui me sellist viisakas olemist jätkame.

100 külastajat täis!

Sattusin kuskil mingi suveteatri tagaruumidesse, kus käis hirmus joomine. Kohtasin seal kogemata ka Peeter Ojat. Mul olid lokid peas. Tal ka. Aint tal olid suuremad lokid. Ja mina ütlesin, vau, Peeter Oja, meil on ühesugused soengud. Ta ütles, jaaa. Ja siis hakkas mul järel käima, mis ei olnud eriti meeldiv, sest ta oli väga palju viina joonud ja palja ülakehaga ja koledate teksadega, mis olid hästi mustad.

...saabusin parajasti Indiast...

Martin hakkas ära sõitma (no sinna reisile, kus ta tegelt sõitiski juba). Ostis endale sellise Volvo nagu pildi peal näha. Kusjuures sama värvi ka ja puha, võibolla mõni aasta vanem auto oli aint. Ja läksime teda kõik saatma. Kõigepealt Pärnust Tallinnasse ja sealt edasi pidi Helsingisse minema ja nii edasi... Aga Martin sõitis selle Volvoga hoopis vastu puud. Mitte üldse hullult ega midagi, nats aint olid mõlgid sees. Ja siis ta otsustas, et ei, see on ikka halb enne ja ma ei lähe üldse.
Sõitsime siis hoopis kõik Pärnusse tagasi ja läksime Riia maantele jooma - kohta, mille nimi oli Lost Continent (tõesti, peaks neile äriidee välja käima). Mul oli kott täis väikesi pudeleid igast naljakate jookidega - rummi oli ja viina ja mingit Jägermeistri moodi jooki ka. Margus esines seal ka oma uue pändiga. Pändis laulis Lenna Kuurmaa ja siis üks neeger mängis mingit pilli ja kaks poissi olid veel. Ja Margu mängis kogu aeg sünti sama näoga nagu Imelik mängis Kevades kannelt. Pidime edasi minema Lenna juurde tekiilat jooma, aga mina ütlesin, et mulle tekiila ei maitse ja kell oli ka juba pool kolm. Läksime Madliga hoopis koju ära.

Ajamasina-Leen

Leidsin ajamasina. See nägi välja umbes nagu veinipudelikork. Seda pidi peos hoidma ja siis ütlema mingid laulusõnad tagurpidi. Mingid cornyd sõnad olid. Eestikeelsed ka minu meelest.
Läksin minevikku Hediga juttu rääkima. Ta oli koolis. Ja ei tundnud mind ära, sest ma päriselt olin siis alles väike. Aga ta kohe kahtlustas, et ma olen ta õde. Kuigi ta arvas, et ma olen mingi poolõde või midagi. Aga kuna Hedi oli juba lapsena üsna terane, arvas ta, et minu tulevikust tulemine on suht okei. (A ma sain Hedist vanem ja pikem olla, mis oli üsna äge.)
Tegelt ma tahtsin talle öelda, et ta ikka kindlalt Pariisi läheks, kui aeg käes.

You say party. We say it sucked.

Läksime Pärnusse Martini ärasõidupeole. Kõik olid seda juba pikka aega oodanud. Jõudsime Martini juurde - mina läksin natukeseks sauna, teised hakkasid vaatama "Tantsud tähtedega" saadet. Ühel hetkel aga ärkasin saunas üles ja läksin vaatama, mida teised teevad. Kell oli 7 hommikul. Elutoa põrandal istus üksinda Vürst, kes oli just pudeli veini lahti teinud. Pidu oli olnud jube, sest kõik jäid kohe magama või vaatasid "Tantsud tähtedega" saadet. Ja kõigil oli nii jubedalt kahju, sest Martin ju pidi kohe-kohe ära sõitma ja me lihtsalt magasime ta peo maha. Ainuke, kes üldse ei saanud aru, et Martin ära sõidab, oli Joosep. Sest meil oli samal päeval kontsert ja Joosep veetis poole päevast Martinile helistades, et temaga õiendada, kuna ta ei tulnud saundtsekki.
Samal päeval tuli minu juurde ka Tiiu Laks ja ütles, et Kilingi-Nõmme tahaks, et mina oleksin nende esindaja Eesti lauljate missivõistlusel. Et ma olen väga kohe selline Kilingi-Nõmme spiritiga tüdruk. Olin nõus. Meelitatud ka muidugi jubedamat moodi.

Hittin the streets, soakin the sheets!

Pärnus tegi Linnar Priimägi Bedwettersiga intervjuud. Sain ka nendega kokku, sest tahtsin lõpuks selgeks teha, palju neist siis tegelikult Sütevakas käib ja palju mitte. Täitsa toredad poisid olid. Läksime nendega minu poole, sest nende tüdruksõbrad miskipärast hängisid mu vanaema hoovis. Suvi oli ka ja selline mõnus. Aga tee peal tuli ühe poisi tüdruksõber (ma ei mäleta täpselt, milline see oli, aga üks nendest plondidest poissidest. Ilmselt ikkagi trummar - gosh, miks ma seda nii täpselt tean, kes seal trummi mängib...) vastu lenduriga - selline vuntsidega ja mundris mees. Väike Bedwetter oli loomulikult väga löödud.
Üldiselt on mind tabamas kummaline eesti muusikute (kõigi kohta seda muidugi ei saa öelda!) hooaeg. Ma loodan, et see ei kesta tervet novembrit, sest oo, sealt võib veel igast jama tulla. Äike-Päike-Rops.

I think i am being punished

Väga segasest loost on mul meeles ainult üks eredam koht (kahjuks ja natuke ka õnneks), kus me olime mingil naljakal üritusel. Ja kuna seal viibis ka Andrus Värnik, kes oli minu sugulane, ühtlasi ka Madli sugulane (näänänänänäänäää), siis me võisime tema kulul baarist juua nii palju asju, kui me jaksasime. Hullult jaksasime. Ma jõin liksi kogu aeg, ilgelt maitses ka (wtf!).
Ja arusaadavatel põhjustel ei hakka ma siia Andrus Värniku pilti panema. Muidu ju täitsa ilus plogi.

Herbal Love

Tellisin 2 grammi kanepit. Aga Olavi tõi mulle hoopis 2 kilo, kuigi ta jäi endale kindlaks, et see tegelikult kaalub siiski 2 grammi. Kui keegi on Mythbustersit vaadanud mõnikord, siis seal nad tihti teevad ise ballistics gel´i, et inimest imiteerida või muud sellist. Ja põhimõtteliselt see kanep nägi samasugune välja. Lihtsalt üks jurakas võdisev tükk. Ma ei küsinud ka Olavilt midagi, lihtsalt pesin selle üle ja üritasin välja mõelda, mida sellega tegema peaks.
Ja põhiline oli see, Vünri kogu aeg vingus, et tema ikka tahaks tavalist lehte pigem. Ja me elasime Lasnamäel ja tööl ei käinud üldse. Aga vähemalt päikeseloojangud olid seal ilusad.