This sleeping habit is taking all my time

Just ärkasin. Hea oli, et ärkasin - uni läks õudsaks.
Meil oli kodus pidu. Võõraste inimestega pidu. Kertu Rakke poeg oli (minu meelest tal ei ole tegelt lapsi) ja siis veel inimesi, keda ma ei tunne. Aga Margus jäi hiljaks ja tuli koos ühe hästi suure ja paksu tüdrukuga. Ja Margusel olid üleni rohelised riided, aga peas olid sinised karvased kõrvaklapid. Rohelise mütsi peal. Paksul tüdrukul olid üleni sinised riided, aga rohelised karvased kõrvaklapid peas. Sinise mütsi peal. Mul oli Margusest kahju. Tüdruk oli ikka tõesti ilgelt paks. Muidu oli tavaline pidu, ainult et kõik inimesed tahtsid toas suitsetada. Kogu aeg. Alguses ma lihtsalt karjusin nende peale, aga see ei mõjunud üldse. Siis hakkasin suitsetavaid inimesi juukseid pidi kööki vedama. See viis üldist peomeeleolu natuke alla.
Pidu jätkus laeval. See oli nagu minu pidu, mis keegi oli mulle korraldanud. Neeger-diskoriga ja puha. Ja bikiiniesitlus-catwalkiga. Kahju, et ma ei mäleta, kes selle mulle korraldas. Ja siis mul tuli meelde, et mul vist jäi midagi kajutisse. Ja hakkasin sinna minema. Tuli vastu mingi seltskond, kus oli ema ja isa ja mingi väike laps ja üks suur mees, kes oli sama nägu, kui see mees, kes mängis Quasimodot USA filmis. Ja natuke oli ta selle mehe nägu ka, kes on ilgelt rikas ja elab basseiniga majas, aga linnaosas, kuhu taksod ei sõida. Kus me käisime ükskord ee...napsutamas. Eniveis, mul oli kohe selle koleda mehe suhtes halb tunne. Aga näha oli, et ta oli hirmus purjus. Aga siis sellel lapsel hakkasid püksid alla vajuma ja ta ema pidi lükkama ta trepi peale kõhuli ja siis pükse üles tõmbama ja Quasimodo vaatas mulle otsa ja hakkas nutma. Ma ei saanud mööda ka minna, sest nad neljakesi blokeerisid kogu trepi ära. Perekond läks edasi ja mina veetsin järgmised 20 sekundit Quasimodo eest pagedes ja siis helises telefon ja oligi kogu moos.
Siuke värk. Kena päeva jätku.